Sistema Automasaun kona ba Computador


  1. Sistema Automasaun kona ba  Computador

Automasaun Computador hanesan alat ka mesin nebe ema kria atu ajuda ita ema, atu  halao servisus nebe lalais liu.
Computer mai husi lian latin “Computare” katak “sura/hitun”. Computer iha tempu uluk ema halo hodi ketik textu no sura quantidade sasan no ema, maibe computador ohin loron iha mos Audio,video,Imagem no mos ohin loron uza computador hodi bele bisnis, (Online Buseness).

Computador ba dala uluk kria husi matenek nain ho naran CHARLES BABAGE, nia objetivu atu sura sasan nia kuantidade.
Automasaun computador  sai hanesan sistema robotiku nebe sistematiku  ho nune bele ajuda ema ho atende servisu ema nian. Hahu iha tinan 1822 to iha tinan 1932 Charles babage hamosu ideia kona ba kria mesin komputador.
Computador ohin loron famousu  tebes iha mundo tecnologia ,  hodi dezenvolve iha setor oioin nebe mak ajuda ema atu halo mudansa ba sistema manual sira.

Hanesan ita hotu hatene katak ohin loron ita tama iha era da globalizasaun nebe mak nakonu ho mundu teknologia, nebe’e  avansadu tebes iha sociedade ida ne’e. Mudansa Teknologia ida ne’e sai hanesan ona lisan da ba sosiedade iha era ohin loron nian.


 a.      Liafuan sistema mai husi lian Grego sietemiun, katak  Kombinaasaun ka tau hamutuk,.
Sistema hanesan kolesaun husi komponente ka elementu ne’ebe integra an hodi alkansa objetivu balu. Definisaun sistema hetan iha grupu rua iha difinisaun sistema maka presaun ba prosedimentu no presaun ba komponente ka elementu. Definisaun sistema ne rasik ne’ebe presaun ba komponente ka elementu hetan difisaun ne’ebe luan liu duke presaun ba prosedimentu tamba difisaun refere  simu liu,  tamba sistema balu hari husi subsistema (Jogianto, 2005: 2). Nune’e bele hatete katak sistema hetan difinisaun hanesan uniforme ida ne’ebe hari husi ida ka liu komponente elementu ka subsistema ne’ebe interasaun hodi alkansa objetivu ruma.
Karateristika sistema
Bazikamente, sistema ida iha karakteristika ka hahalok rasik, ne’e mak kobre komponente komponete (component), limitasaun sistema (boundry), iha sistema ambiente liur (environment), sistema kolaborador (interface) hatama sistema (input), prosesa sistema (process), sistema sai (output), no trajetu sistema (objectives) ka objetivu sistema (goal) (Jogiyanto 2005:3).
Elementu sistema
Tuir (Andri K, 2008:2) Elementu ne’ebe hetan iha sistema konaba: objetivu sistema, limitasaun sistema, kontrolu, input, prosesu, output no feedback.
b.      Liafuan Automasaun mai husi lian latin  Automatus signifika  “mover-se por si”, katak kria buat ruma atu ajuda ita ema nebe’e mak kontrola husi ita ema.
Automasaun katak bele halo servisu nebe ho makina no controla automatikamente no tuir regulamento.




c.       komputardor-komputador mak sasan ne’ebe ita uja halo dadus tu’uir prosedura neebe formula ona . Hori uluk kedas, prosesamentu dadus ema halo ona. Ema komesa deskobre ona ekipamentu mekániku no eletróniku atu hodi ajuda ema atu sura no halo prosesamentu dadus atu hetan resultadu lalais liu. Komputador hotuhotu ne’ebe mak ita kaer no haree agora mak hanesan evolusaun ida ne’ebe mak naruk tebes husi deskobrimentu ekipamentu mekániku no eletróniku husi ema sira uluk ninian.
Komputador agora dadaun iha kapasidade ne’ebe mak la’os deit atu sura hanesan matemátika baibain, maibe bele uja atu hodi halo tan servicu seluk ne’ebe kompleksu liu tan.

No comments:

Post a Comment